esmaspäev, 10. juuli 2017

Vitamin D ehk Philip K. Dick

Nüüd ma olen küll jõudnud faasi, kus ma võin tunnistada, et mu "tähestikunimekiri" on tegelikult "loen palju ulmet" nimekiri. Mulle lihtsalt ei jää mitte midagi muud silma, mille lugemine mind praegu huvitaks. Visake mind düstoopiate, tulnukate ja akopalüpsisega, palun. 
Igatahes, Dickilt pole ma varem midagi lugenud ja pärast seda raamatut Man in the High Castle ma ei ole kindel, kas ma midagi temalt rohkem lugeda soovin. See raamat polnud kindlasti halb, aga see polnud päris minu jaoks. Raamat on väga lihtsa ideega - Teise Maailmasõja võitsid Saksamaa ja Jaapan. Maailm on vähe teistsugune, USA kapitalism ei võidutse (mulle ka tundub, et kõik polnud Hiinas tehtud, sest Hiinat ei mainitud mu meelest üldse mitte millegagi seoses) ning natsid vallutavad ka kosmost. Seda kahjuks vaid mainitakse pealiskaudselt, nagu ka nende jätkuvat juutide tagakiusamist ja ülemaailmset holokausti. 
Asi võib olla ka selles, et ma olen hetkel tüdinenud veidi sellest Ameerika-kesksest kirjandusest. Nende jaoks võis see tol ajal tõesti märgilise tähtsusega teos olla, kuid minu jaoks see on lihtsalt ... omajagu tüütu. Võib olla, et ma puhkan veidi ja siis proovin android-electric-sheep raamatuga õnne. 

Kommentaare ei ole: