pühapäev, 14. jaanuar 2018

Raamat: F nagu Faris

Nii, ausalt - ma ei loe pidevalt ainult ulmet ja populaarteadust, tegelikult mu selline guilty pleasure on lugeda kuulsate inimeste memuaare ja isiklikke lugusid. Sel korral valisin välja Anna Farise raamatu Unqualified, mille pealkiri võtab ka tema suhtumise päris hästi kokku; nimelt teatab ta kohe raamatu alguses, et ta ei ole kindel, kas peaks üldse raamatut kirjutama, sest ta ei tea üldse, mida ta teeb. 
Muidugi kirjeldab ta enda lapsepõlve, mis on klassikaliselt "oo, ma olin teistest nii erinev ja ei sobitunud üldse oma klassi ja mul polnud üldse sõpru ja üldse saate minuga täiega samastuda, sest ma olen ju täitsa tavaline inimene [ainult hästi andekas ja rikas ja kuulus]". Ausalt, ma olen omajagu neid koomikute "elulugusid" lugenud ja nad kõik üritavad väita, et nad olid kummalised ja sõbratud ja polnud iialgi populaarsed. 

Vahepeale tahaks küsida, et millal sai populaarseks see, et kirjutame oma memuaarid juba siis, kui ma olen alles keskeas või isegi mitte nii vana? Ma olen ikka harjunud, et memuaarid kirjutatakse vanas eas, kui on hiiglama palju lugusid rääkida. 

Nii, aga raamat ise - ma ausalt ei tea Anna Farisest väga midagi peale selle, et ta on mänginud paljudes filmides seda suurte silmadega juhmi tüdrukut ja ma lootsin, et ta raamat on naljakas. Mulle väga ei olnud, aga eks see on maitse küsimus. Minu jaoks kumas sellest raamatust läbi sügav ebakindlus ja (ligihiiliv) depressioon, aga see võib ka vabalt olla see, et kuna mul endal on vaimse tervisega mured, siis ma automaatselt eeldan, et kõigil teistel on ka. Küll aga läks raamat väga ruttu ning see oli huvitav, et Faris keskendus rohkem suhetele ja armastusele üldiselt, jagades enda erinevaid eksimusi ja loodab, et need aitavad kellelgi neid vigu vältida. 

Eriti vahva oli minu jaoks see, et ma mõtlesin eessõna lugedes, et oo, Chris Pratt kirjutas selle, kas nad on sõbrad. Pärast raamatut lugedes sain aru, et OK, nad on mingi mitu aastat abielus olnud :D
No ei suuda mina kõikide kuulsuste eludega kursis olla, mis teha. Kurva tooni lisas raamatule ka see, et see kõlab nagu armastuskiri Chrisile, kuid kahjuks lõppes nende abielu vahetult enne raamatu avaldamist. Mõnikord läheb elus ka nii. 

Ma ei teagi, kas soovitaksin seda lugeda .. kui midagi tõesti teha pole ning see on sinu teetass, siis muidugi, täitsa hea keskpärane ja lihtne lugemine. Muidu ei ole väga mõtet, sest midagi eriti uut ega põnevat siit ei leia. 

esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Jitsilaager vol 2

Aktivistid Tallinnas võtsid end taas käsile ja viskasid valmis naiste jitsilaagri teise osa, juhhei! Esimene laager toimus eelmise aasta aprillis aasta suurima lumetormiga (postitus siin), õnneks sel korral läks ilmaga oluliselt paremini - oli niisama casually külm, nagu jaanuaris ikka oodata on. 

Esimese päeva osalesin mõlemas trennis, kus Liisi (maailmameistrikate hõbe eliidis ja igatpidi vägev neiu) rääkis, et kuidas suletud kaitses all aktiivsem olla ja paremini kontrolli hoida. Ma ennetavalt mõtlesin väga üleolevalt, et hahaa, me just tegime umbes kuu aega jutti trennides alt rünnakuid suletud kaitses, aga kohe Liisi trenni alguses sain aru, et I dun goof ja ei tea isegi kõige tavalisemaid ja tähtsamaid asju. Väga põnev trenn ning mind arendas see ikka omajagu, jääb ainult oodata, et saaks ka koduklubis need asjad järele proovida. 
Tartu esindus Tallinnas + Liisi õpetab mind RNC'd tegema :)

Teisel päeval andis trenni 3D Treeningu peatreener Priit(ney), kes õpetab minu meelest rohkem ... teadvuslikkust oma mängust ja džiudžiiiiiitsust üldiselt, mitte et "see on see tehnika, tee seda".  Mulle klappis küll, kuigi ma tundsin end ka väga kobana, sest ma ei suuda hoomata kõiki detaile ja püüan vaid aru saada suurest pildist ja loodan, et see "ära lase" ja "varane kaitse on parim kaitse" hakkab kunagi mul ka päriselt tööle. 

Sel korral ma tundsin endas päris suurt erinevust võrreldes eelmise aastaga - ma julgen päris palju rohkem rullida ja just ise võõrastele läheneda. Eelmisel aastal ma pigem olin üksik neiu nurgas, kes lootis, et keegi ta ikka tantsima kutsub. Sel aastal lähenesin asjale oma pohhyolo suhtumisega ja kõik neiud võtsid mu tantsukutse vastu. Igatpidi sain NII PALJU KOTTE.. oota, mis see õige vaste oleks siin kontekstis? Eee... Kaotasin palju, aga mul oli väga väga lõbus ning see on see, mis loeb. Pärast piltidelt nägin ka, et mul on loll nägu. Päris raske on kena olla, kui sa oled igatpidi higine ja su hambakaitse teeb sulle hobusenäo. Hele Otti tegi siiski olukorda arvestades väga kenad pildid :) 

Herp-derp-derp. 


Aitäh, Laura&co, et taaskord entusiastid olite! 


neljapäev, 4. jaanuar 2018

#uus aasta, vana mina

Hakkasin juba tükk aega tagasi eelmise aasta kokkuvõtet, aga mul hakkas piinlik. Kui kunagi antakse välja auhinda "inimene, kes teeskleb spordiblogimist", siis ma võin selle endale võtta. 
Saate aru - ma jooksin eelmisel aastal kokku ainult 360km. Ma küll tean, et terve jaanuar ma paranesin pimesooleopist ja keskendusin tunduvalt rohkem jitsile, aga MISASI see on? Ma päris ausalt ei tea, kuidas on see võimalik, et ma oma 10km JA 21km rekordid ära uuendasin või et ma need distantsid üldse läbi jooksin sellise olematu treeningu pealt. Mõtle, mis võiks saada, kui ma päriselt treenima hakkaksin? Like whaaaat. 

Sellega seoses aga uus aasta on päris hästi tulnud - ma ei teagi, kas kõik see teraapia mõjub või lihtsalt on korralik new year, new me peal, aga ma tunnen uut energiat ja uut tahtmist päriselt asju korda saata. Muuhulgas lähen ka esmaspäevast uuele tööle, kus ma hakkan tegema täitsa uut ja tundmatut asja, väga mugavustsoonist väljas. NII PÕNEV! 

Aga spordiaasta, okei - mul on tegelikult isegi paar eesmärki-lubadust, mida tahaksin täita. 
"kas juba on uus aasta?"

1. Saada jitsis sinine vöö - aeg on käes. Teeme ära, areneme ja käime trennis ja oleme asjalikumad kui varem. 

2. Joosta vähemalt poole rohkem kui eelmisel aastal. Ideaalis võiks see koormus ikka päris palju suurem olla, ma üritan endast kõik anda, et endale mingisugune mõistlik trennikava kokku panna, kuigi see tähendab ilmselt püstivõitlusest loobumist :( 

3. Hakata korralikult treeningutel järge pidama. Nagu - vaadake Margiti aastakokkuvõtteid, ma tahaks ka nii asjalik ja põhjalik olla. Ja ma võin vähemalt sellega algust teha, et märgin trenne üles ja teen nende kohta märkmeid. 

4. Kui kilomeetrite kogumine läheb hästi ja tervis alla ei anna, registreerin mais end ka Tallinna maratonile ära. Tulgu, mis tuleb, ma tunnen, et on aeg see vähemalt katsumusena ära proovida, aga kuna ma eelmisel korral lasin päris korraliku summa raha raisku, siis sel korral ma ootan kuni olen veidi kindlam, et see eesmärk päriselt tehtav on. See tähendaks ka seda, et omajagu kilosid tuleb alla võtta ja päriselt jooksuvormi saada. Mitte selleks, et mingit superaega joosta, vaid et rajal mitte ära surra :) 


laupäev, 30. detsember 2017

Raamat: E nagu Ellenberg

Kuulge, kuulge. Ma lugesin taas läbi raamatu, mis pole  ulme! Juhhei!
Seekordne teos on Jordan Ellenbergi raamat How Not to be Wrong: The Power of Mathematical Thinking. Ma tean, ma tean - miks peaks keegi vabal ajal lugema raamatuid matemaatikast? Uskuge mind, ma olin ise ka veidi kaitsepositsioonil, sest halloooo - humanitaarklass! Aga vahel on hea uskumused endast kõrvale lükata, sest tegelikult matemaatikat õppides oli mul väga tore ja see raamat oli tõesti haarav. 

Autor on matemaatikat armastanud juba lapsest peale ning see kumab minu meelest ka raamatut lugedes läbi. Samuti on ta juba aastaid loenguid andnud ja selgelt mõelnud sellele, kuidas näited oleks piisavalt elulised, et ka minusugused lihtinimesed saaksid raamatust hea emotsiooni, isegi kui nad ei taha/suuda kõiki tehteid ja teooriat jälgida. Näiteks räägib ta statistikast ning p-väärtuse tõlgendamisest, loterii võitmisest, jumala olemasolu tõenäosusest (mis oli nii põnev teooria, et ma peaaegu hakkasin sellest vestlema jehoovatunnistajatega, kes mu ukse taha eksisid, aga nad olid juba liiga traumeeritud sellest, kui ma ütlesin, et ma ei sooviks igavest elu sel planeedil, sest people done goofed ja maailm on pekkis) ning sellest, kuidas aitab matemaatika igapäevast elu elada ning kuidas tegelikult on matemaatika meid ümbritseva maailma tsement ja pealiskiht. 

Eriti naljakas lugu selle raamatuga on see, et kui ma seda lugema hakkasin, tundusid näited väga tuttavad ja siis Goodreads andis teada, et tegelikult olen ma raamatu juba eelmise aasta alguses läbi lugenud. Mõtlesin siis, et topelt ei kärise ja lugesin korra veel, äkki jääb midagi sel aastal rohkem meelde :D 

kolmapäev, 27. detsember 2017

Blogijõul on läbi!

praise Jeebus! Jaa-jaa, ma tean, et ma jäin selle viimase postitusega veits maha, aga pole viga! Teeme selle vana-aasta blogimeemi kohe ära, siis on lugemist omajagu ja vaevalt et nüüd viie päevaga midagi eriti põrutavat juhtub :) Võtke kohvitass ligi, mul on jauramistuju peal.

1. Mida sa tegid aastal 2017, mida sa varem teinud pole?

Alguses ei meenunud küll kohe midagi, aga tegelikult neid asju ikka oli veidi. Ma lõpetasin oma esimese erialase projekti, ma manageerisin tööd palju rohkem kui iialgi varem. Ma võitsin oma esimese jitsimatši võistlusel, osalesin esmakordselt välisvõistlusel ning külastasin esmakordselt ise välisklubi, et nendega ka jitsida. Samuti võtsin esimest korda uue aasta haiglas vastu. Nüüd olen veetnud ühe aastavahetuse ja ühe sünnipäeva haiglavoodis, ehk aitab ka. 


2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?

Ma üritasin siin meenutada, aga ma vist ei andnud väga lubadusi sel korral. Suutsin ära teha oma kauaoodatud lõuatõmbe. Sinine vöö jitsis jäi saamata (ei olnud ka kuigi realistlik), küll aga uuendasin ära nii 10km kui 21km jooksurekordid, nii et päris vahva. 
Järgmiseks aastaks ma pigem lubadusi ei anna, aga mingeid mõtteid on küll, mida tahaksin muuta ja paremini teha. 
Esimene naiste jitsilaager, tsau, Laura! 

3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Mu perekonda lisandus üks pisike onupoeg ning juba järgmise aasta alguses saab siia ilma tervitatud mu lähema sõpruskonna esimene beebi :) 

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Mitte minu, aga kui kalli inimese lähedane sureb, haavab see küll rohkem kui lihtsalt võõras või tuttav inimene. 

5. Mida sa sooviksid, et sul 2018. aastal oleks, mida aastal 2017 ei olnud?
Ma arvan, et see võiks olla üks tätoveering. 

6. Milliseid riike sa külastasid? 
Tegin oma klassikat - maikuus käisime Inglismaal ning novembris puhkasin Küprosel. Mõlemal puhul külastasin peret ja sain päikest nautida, lastega mängida ning jitsi teha :) 

7. Mis 2017. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks? 
Sellele mul küll vastust pole. Äkki 1. märts, kui me oma Kassi koju tõime. 

8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus? 
Ma ei tea. Ühest küljest oli selline aasta, kus ma ei saavutanud suurt midagi, aga teisest küljest olen ma selle aastaga umbes kolm korda täiskasvanulikumaks saanud, eriti enda vaimse tervise väärtustamise poolest. 

9. Mis oli su suurim ebaõnnestumine? 
See, et lükkan jätkuvalt tähtsaid asju edasi ja tegelen nendega alles siis, kui häda on juba selline, et tõesti midagi enam parata pole. 

10. Kas põdesid mingit haigust või vigastasid ennast?
Veebruaris olin ma esimest korda üle 6 aasta päriselt haige. See oli väga vastik, ma loodan, et nüüd järgmised kuus aastat on jälle hooletu. 
Vigastuste poolest ei ole ma ikka õppinud maadlema, nii et ma olen peaaegu konstantselt vigane - õlad, põlved, kael, küünarliigesed (kõik need sirged käelukud) ... aga ma vist olen sellega nii harjunud, et imelik on ilma valutamata olla :D 

11. Mis oli parim asi, mille ostsid? 
Mmmmm ... rula vist? Ma ei mäleta, et ma oleks midagi eriti olulist ostnud. Kui peikaga koos ostetud asjad arvesse lähevad, siis 1) korter ja 2) Kass. 

Korra käisime hommikul rabas
12. Kelle teod väärivad tunnustust? 
Minu meelest meil on päris vinge president, kellel on siiski pigem jõud sõnades, mitte tegudes. Minu enda tutvusringkonnas olid kõik väga tublid ja ma olen meie üle igavesti uhke, et nii asjalikult täiskasvanulikud oleme. 

13. Kelle käitumine tekitas sinus tülgastust ja kurvastust? 
Peaaegu iga kord, kui loen uudiseid, siis ma muutun kurvaks. Loomad ei tunne valu, maailm on lame, ahistamisohvrid on selle ikka ära teeninud kuidagi, odav alkohol on inimõigus, kliimasoojenemine pole päris ... ohjah. 

14. Millele kulus enamik su rahast? 
Toidule. Iseenesest taimetoit pole kallis, aga kui sa oled mina, siis see tähendab, et tahaks palju taimepiimaga kohvi ja hästi palju restoranides uusi asju proovida. Üldiselt ma ei kahetse midagi, sest toit on elu. :) 

15. Mis sind väga väga väga elevile ajas? 
Ma olin suht elevil, kui lähedale jõudis see kuupäev, kus ma sain lennujaama minna, et oma ema-vanaema üllatada ja nendega koos reisule minna. 
Teine elevil hetk oli see, kui ostsime ära Harry Potteri etenduse piletid, woo! 

16. Mis laul jääb sulle 2017. aastat meenutama?
Ma arvan, et vist ikka "Despacito" :D 

17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled ...
õnnelikum või kurvem? Mitte kumbagi, dead inside and loving it. 
kõhnem või paksem? Suht sama kaaluga vist, aga tunnen end kuidagi väga pehmena (ei ole jõuksi saanud) 
rikkam või vaesem? Rikkam nii rahaliselt kui kogemuste poolest. 

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? 
Reisinud. Tahaks öelda ka, et puhanud, aga kuna ma olen nüüd kuu aega puhanud ühes ja teises asendis, siis ei saaks seda vist öelda :D

19. Mida sa soovid, et sa oleksid vähem teinud? 
Muretsenud ja kassinud. 

20. Kas sa armusid kellessegi 2017. aastal?
fucken' Jason Momoa!! 

21. Mis oli su lemmik telesaade? 
Mu viimase aja staple on olnud "Brooklyn 99" vaatamine, mul on vist küll kõik osad ja naljad ja dialoogid peas, aga see teeb alati tuju veidi paremaks. 
Lemmik taskuhääling sel aastal oli aga kindlasti "My Dad Wrote A Porno" - tänks, Eva! Kui tahad ka keset tänavat naerda nagu opakas, siis soovitan. 

22. Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud? 
Ei, vist mitte. 

23. Mis oli parim raamat, mida lugesid? 
Uuuuuuu, raske küsimus. Vist Stephen Kingi "Dark Toweri" seeria. Sünnipäevaks sain ka Neil Gaimani "Norse Mythology", mis mulle väga meeldis, aitäh, neiud! :) 

24. Mida sa tahtsid ja said? 
Ma tahtsin töölt ära tulla ja sain sellega hakkama! :)

25. Mis oli selle aasta parim film? 
Issand, veel raskem küsimus. Ma olen sel aastal vaadanud ca 100 filmi. Nii. Visuaalselt parim mu meelest oli uus "Blade Runner". Sisu poolest meeldis mulle väga "Baby Driver", sest see oli nii teistsugune ja vahva. Ja vanematest filmidest vaatasin ma just hiljuti filmi "Battle of Algiers", mis oli väga haarav - ma üldiselt ei vaata iialgi sõjafilme, aga see oli tõesti suurepärane. Muusikalise tausta poolest meeldis mulle väga "Sing Street". 

26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks said? 
Piisavalt vanaks ja tähistasin sünnipäeva tööpäevaga, maadluse eratrenniga ning Café Truffe'i porgandirisotoga. 

27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta nauditavamaks muutnud? 
Parem ilm? Mulle ei meeldi külm. 

28. Mis sind mõistuse juures hoidis? 
No ega väga ei hoidnudki miski :D peika, Kass ja trenn.

29. Kes oli parim inimene, kellega tuttavaks said? 
Issand, ma vist ei saanudki kellegagi väga tuttavaks sel aastal. Kõik meie pere tited, keda ma korra aastas näen, on päris ägedad. 

30. Milline kuulsus/avaliku elu tegelane sulle kõige rohkem meeldis? 
John Oliver on alati nunnu. Välimuselt ikka Jason Momoa. Ys. 

31. Pane kirja üks oluline õppetund sellest aastast. 
Kõik maailma raha pole oluline, kui sa oled õnnetu. 

32. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad. 
the water line is rising 
and all we do is stand there